Blogi

Personaalne maksusüsteem

Eesti võiks olla maailmas esimene riik, kes arendab välja personaalse kodanikupõhise maksusüsteemi luues sellega hoopis uued võimalused inimeste heaolu ja jõukuse kasvuks. Ühtlasi parandaksime inimeste sotsiaalset vastutustunnet, suurendaksime tervelt elatud eluaastaid ja lõppkokkuvõttes leevendaksime probleemi, mis vaevab praktiliselt kõiki riike: elanikkond vananeb ja riik ei suuda kaugemas tuleviks maksta väärikat pensioni.

Loe lisaks

Riigihangete süsteem vajab tõsist ravi

Riigihange on muutumas sõimusõnaks. Miks? Kujutame ette olukorda, kus hankijal on vaja osta näiteks kaks uut arvutihiirt, mis maksavad 15 eurot tükk. Sellise 30 eurose tellimuse tegemiseks tuleb ette valmistada minikonkurss, saata hinnapäringud, oodata pakkujate vastuseid ja alles seejärel selgub, kellelt need kaks arvutihiirt lõpuks osta tohib.

Loe lisaks

Kuidas muuta tõhusamaks ametiautode kasutamist?

Kaitsesin 8. juunil 2015 Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö teemal „Eesti ametiasutuste sõidukikulude vähendamise võimalused“. Lõputöö koostamise raames tuvastasin mitmeid kitsaskohtasid Eesti ametiasutuste varaarvestuses, hanketegevuses ja üldises töökorralduses ning pakkusin välja ka konkreetsed parandustegevused. Kuigi magistritöö kaitsmisest on juba aastaid möödas, jõuab minuni ikka ja jälle küsimusi, kus palutakse rohkem infot selle lõputöö kohta. Olen infot meelsasti jaganud ja jagan ka edaspidi, kuid otsustasin sellel teemal lühikokkuvõtte ka siin oma veebilehel ära kajastada.  

Loe lisaks

Pensioni teine sammas - kas raha põleb?

Pensionisüsteemi kohustusliku teise samba osas on viimasel ajal olnud palju nurinat: haldustasud liiga kõrged, sissemaksed ei peaks olema kohustuslikud, pensionifondidesse paigutatud raha põleb suure leegiga jne. Äsja lõppenud Riigikogu valimiste reklaamides kutsuti ülesse külastama internetipanka tuvastavamaks, mis seisus pensioni teine sammas on. Võtsin üleskutset kuulda ja tegin analüüsi. Avalikustan oma kontrollarvutused, sest ainult nii on võimalik näidata, mis olukord meil tegelikult teise sambaga valitseb. Analüüs baseerub pensionifondil, mille kliendiks alates 2006.aasta algusest olen. Tahtmata teha reklaami konkreetsele pangale ja fondile jätan vastavad nimed siinkohal avalikustamata, kuid tegu on rahaliselt mahult suurima fondiga Eesti pensionifondide valikus. Fondi varade väärtus on tänaseks üle ühe miljardi euro, varadest kuni 50% moodustavad aktsiariskiga instrumendid ja ülejäänu võlakirjad, rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisvara jms.

Loe lisaks

Arhiiv