Kommenteeri

Kuhu on kadunud konkurents prügiveoteenuste turult?

Hiljuti saabus postkasti teate, et alates 2019.a märtsikuust hakkavad kodukohas kehtima uued jäätmeveoteenuse hinnad. Prügiveo kulud kasvavad 2019.aastal võrdluses 2016.aastaga lausa 265%.

Elan eramajas Harjumaal Jõelähtme vallas ja majapidamises on kasutusel üldlevinud 0,24 m3 suurune segaolmejäätmete konteiner, mis aastaid tagasi kulude optimeerimise eesmärgil jäätmekäitlusfirmalt välja sai ostetud. Konteineri üks tühjendamiskord alates märtsist maksab nüüd juba 3,88 eurot koos käibemaksuga.

Analüüsides viimaste aastate prügiveoteenuse kulusid on tulemus järgmine:

Aasta

Aastane prügiveoteenuse kulu eurodes koos käibemaksuga, kuid ilma prügikonteineri rendi/ostu kuluta (tühjendamine iga 14 päeva tagant)

Hinnatõus eelneva aastaga võrreldes

Tarbijahinnaindeksi THI muutus eelneva aastaga algusega võrreldes

2016

27,67 eurot

-

-

2017

44,94 eurot

62,4%

2,7%

2018

50,31 eurot

11,9%

3,5%

2019

100,88 eurot*

100,5%

2,7%

*prognooskulu suurus uute hindadega.

Elukallidusega võrdluses tõusevad prügiveo teenuste hinnad kordades, isegi kümnetes kordades kiiremini. Kui võrrelda 2016.aasta algust 2019.aasta algusega, siis Statistikaameti kodulehel olev elukalliduse ehk THI kalkulaator näitab, et sellel ajavahemikul oli THI muutus 9,2%, aga prügiveo kulud kasvavad 2019.aastal võrdluses 2016.aastaga lausa 265%. Teisisõnu: prügiveo teenuste kulud kasvavad ligi 29 korda kiiremas tempos kui THI.  

Küsides olukorra kohta selgitusi kohalikult omavalituselt, siis tagasisidena kirjeldati, et ega midagi teha ei ole, selline oli lihtsalt riigihanke tulemus. Täiendavalt märgiti, et turul tegutseb tänasel päeval veel vaid paar suuremat prügikäitlejat, väiksemaid teenusepakkujaid turule enam väga jäänud ei ole, kes konkurentsi pakuksid ning prügiveofirmad on ennast viimastel aastatel n.ö „rihmaks tõmmanud“, mistõttu hüppeline hinnatõus on paratamatus. Lisaks soovitati olla hoolsam ja prügitekitamise ning           –käitlemise harjumused üle vaadata. Selles osas võin kinnitada, et päris suvaliselt asju prügikonteinerisse ei viska. Näiteks tühjad klaaspurgid toimetan lähimasse klaasikogumise konteinerisse, biolagunevaid jäätmed kompostikasti, taara läheb pakendiautomaatidesse, papp ja paber  tulehakatiseks ahju, ohtlikud jäätmed (vanad akud, tühjad värvipurgid jms) transpordin ohtlike jäätmete kogumispunkti. KOV-ga suhtlus lõppes tõdemusega, et kuna riigihange on läbi viidud ja võitja välja kuulutatud, siis hetkel KOV poolt rohkem midagi teha ei saa.  

Jätkates tõe ja õigluse otsinguid, analüüsisin riigihankel osalenud kahe suure prügikäitleja majandusaasta aruandeid püüdes aru saada, kui „rihmaks“ nad on ennast viimastel aastatel tõmmanud. See, mis 2017.aasta majandusaasta aruannetest aga silma jäi, oli sootuks vastupidine. Riigihanke võitnud prügiveofirma müügikäibed ja kasumid on kasvutrendis, rentaablusnäitajad täiesti viisakad ja ka ettevõte ise mainib oma majandusaasta aruandes, et neil läheb isegi kavandatust paremini. Samal hankel osalenud teise ettevõtte majandusaasta aruanne jättis samuti sümpaatse mulje. Seega ei saa nõustuda väitega, et prügiveofirmadel läheb halvasti ning seetõttu on nad sunnitud hüppeliselt hindu tõstma. Üha enam hakkab tunduma, et turul puudub piisav konkurents, mis võimaldaks elanikele mõistlikel tingimustel teenust hankida.

Konkurentsiamet oli järgmine institutsioon, kelle poole murekiri teele sai läkitatud palvega asja uurida ning sekkuda. Konkurentsiameti tagasiside oli, et nendeni ei ole jõudnud signaale Harjumaal kahe jäätmeveoettevõtja kokkuleppest turu jagamise kohta. Samas ameti esindaja möönab, et tänane riigihangete süsteem viib turu kontsentreerumiseni ning Konkurentsiamet on varasematel aastatel pöördunud ka vastavate tähelepanekutega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. Nagu näha, siis tänaseks ongi riskid hakanud realiseeruma, konkurents väheneb ning hinnad hüppeliselt tõusevad.

Hanke võitnud prügikäitlusfirmalt selgitusi küsides, miks hinnad nii järsu hüppega kasvavad, saabus esmalt automaatvastus, milles anti teada, et viimasel ajal on neile edastatud ootamatult palju kirju, mistõttu ollakse kirjadele vastamisega ajahädas (võib vaid aimata, miks prügikäitlusfirma postkast kirjadest tulvil on). Siiski peale mõningat viivitust saabus ka paarirealine täiendav vastus, milles teatati, et kuna vahepeal on tõusnud kütusehinnad, kasvanud palgad ning kerkinud on ka prügikäitluse teenustasud, siis seetõttu ka hindu tõsteti.  

Midagi on siin meil nüüd väga valesti. Kõik need selgitused tunduvad esmapilgul justkui asjakohased, aga kolme aastaga ei ole ei kütusehinnad, ei palgad ega prügikäitlustasud kasvanud 265%, ometi just selline prügiveo teenushinna kallimine elanikke on nüüd tabamas. Olles aastaid riigihangetega tihedalt puutumuses olnud nii hankija kui pakkuja rollis olles, siis ütlen väga selgelt, et selline riigihange oleks tulnud tühistada, kõik pakkumused tagasi lükata, ette valmistada ja läbi viia uus riigihange.

Elanikele saadetud uue prügiveolepingu kaaskirjas viidatakse jäätmeseaduse §66-le, mille alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus oma haldusterritooriumil korraldada olmejäätmete kogumine ja vedu selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta. MTÜ Jäätmehalduskeskus korraldaski riigihanke segaolmejäätmete, paberi- ja kartongi, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete, biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete, suurjäätmete ja pakendi vedaja leidmiseks Jõelähtme ja Raasiku valla territooriumil. Hankel osales kaks ettevõtet ja edukaks osutus Eesti Keskkonnateenused AS, kellele omistati   jäätmeveo teenuse osutamise ainuõigus kuni 28.02.2022.

Mitte kuidagi ei soovi sellele lepingule alla kirjutada ega sellise röövelliku teenushinna kallinemisega kaasa minna. Samas on tegu elanike jaoks sundolukorraga, sest jäätmeseaduses sätestatu kohaselt ei ole kirjaliku lepingu olemasolu jäätmevaldaja ja –vedaja vahel üldse kohustuslik ja jäätmeveo lepingu allkirjastamata jätmine ei vabasta jäätmevaldajat vedajale jäätmete üleandmise kohustusest graafikujärgsel veopäeval. See tähendab, et elanikud on sunnitud selle põhjendamatult järsu hinnatõusuga leppima. Väga loodan, et kohalik omavalitsus võtab siin elanikkonna kaitseks konkreetsed sammud ette ja leiab võimalused, kuidas prügiveokulude hinnatõus läbiviidavate hangetega viia kooskõlla THI muutusega. Konkurentsiamet koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga peaksid lisaks omavahelisele kirjade vahetamisele astuma konkreetseid samme, kuidas tagada (taastada) konkurents turul.  

Riigihangete seaduse eesmärkideks peaksid olema aus konkurents, rahulolev ettevõtja ja soodne ning kvaliteetne teenus või kaup riigile, kohalikule omavalitsusele, elanikele. Kas eespool kirjeldatud kaasuse näitel oleme saavutanud kõik need eesmärgid? Ettevõtja on rahul, KOV laiutab käsi, riigiinstitutsioonid vahetavad omavahel kirju, aga mida peavad kodanikud tegema?

Riigihangete süsteemi tuleb tõsiselt ravida ja sellest, mida seadusandluses tuleks muuta, sünnib peagi täiesti eraldiseisev arvamuslugu. Hetkel jääb loota, et kodanike appihüüdu prügikäitlusturul toimuva suhtes võtavad erinevad ametkonnad tõsiselt, sekkuvad ja leiavad lahendused, kuidas taastada turul konkurents.

Artikkel ilmus ka Jõelähtme vallalehes 26.03.2019

Lisa kommentaar

Email again: