Kommenteeri

Pensioni teine sammas - kas raha põleb?

Pensionisüsteemi kohustusliku teise samba osas on viimasel ajal olnud palju nurinat: haldustasud liiga kõrged, sissemaksed ei peaks olema kohustuslikud, pensionifondidesse paigutatud raha põleb suure leegiga jne. Äsja lõppenud Riigikogu valimiste reklaamides kutsuti ülesse külastama internetipanka tuvastavamaks, mis seisus pensioni teine sammas on. Võtsin üleskutset kuulda ja tegin analüüsi. Avalikustan oma kontrollarvutused, sest ainult nii on võimalik näidata, mis olukord meil tegelikult teise sambaga valitseb. Analüüs baseerub pensionifondil, mille kliendiks alates 2006.aasta algusest olen. Tahtmata teha reklaami konkreetsele pangale ja fondile jätan vastavad nimed siinkohal avalikustamata, kuid tegu on rahaliselt mahult suurima fondiga Eesti pensionifondide valikus. Fondi varade väärtus on tänaseks üle ühe miljardi euro, varadest kuni 50% moodustavad aktsiariskiga instrumendid ja ülejäänu võlakirjad, rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisvara jms.


Tänaseks ehk 13 aastaga on mul teise sambasse koos riigipoolse kaaspanusega sissemakseid tehtud 31230 eurot, millega on mulle ostetud 28445 pensionifondi osakut. Internetipangas kuvatakse portfelli kogutootluseks ca 14,9% ja samba väärtuseks 35898 eurot. Rahaliselt olen hetkel võidus 4668 euroga. Tundub positiivne tulemus, kuid enne lõppjärelduste tegemist kergitame veidi kaant nendelt numbritelt.  

Esmalt tuleb mõista, et panga poolt kuvatav kogutootlus ei võta arvesse elukalliduse muutust. Statistikaameti kodulehel olev THI kalkulaator näitab, et alates 2006.a algusest kuni 2019.a alguseni ehk 13 aastaga on meie elu läinud 48,6% kallimaks.

Viga, mis nüüd aga tehakse, seisneb selles, et omavahel pannakse kõrvuti pangapoolne kogutootlus 14,9% ja THI muutus 48,6% ning tehakse automaatne järeldus, et raha põleb, sest elukalliduse muutuse protsent on ju suurem kui pangapoolne kogutootlus. Tegelikult tuleb aga iga sissemakse puhul THI mõju eraldi välja arvutada, sest sissemaksete ajahetkede ja tänase päeva vahel on THI muutused olnud erinevad. Avalikustan mõned enda sissemaksed koos riigipoolse kaaspanusega ja liidan juurde THI mõjud. Nii on parem mõista, kuidas seda arvutust teha:

Sissemakse kuupäev

Sissemakse suurus eurodes

THI muutus alates sissemakse kuupäevast kuni 2019.aasta jaanuarini

Sissemakse aegväärtus tänasel päeval eurodes võttes arvesse THI muutust

22.02.2006

57,5

47,9%

57,5 eurot + 47,9% = 85,04 eurot

26.02.2009

92,8

22,8%

92,8 eurot + 22,8% = 113,96 eurot

25.02.2011

70,3

16,3%

70,3 eurot + 16,3% = 81,76 eurot

25.02.2013

153,4

7,7%

153,4 eurot + 7,7% = 165,21 eurot

25.02.2016

247,7

8,4%

247,7 eurot + 8,4% = 268,51 eurot

27.02.2018

78,0

1,8%

78,0 eurot + 1,8% = 79,40 eurot

 

Kokkuvõtvalt öeldes liitsin igale teise sambasse tehtud sissemaksele THI kalkulaatori kaasabil elukalliduse mõjuprotsendid ning THI mõju arvesse võttes peab minu teise samba rahaline väärtus olema tänasel päeval minimaalselt 34967 eurot, siis ma saaksin öelda, et fondi paigutatud raha ei põle. Eespoolt viitasin, et minu teise samba väärtuseks on hetkel 35898 eurot. Järeldus: vaatluse all oleva teise samba fondi tootlus on olnud piisav, et katta ära nii elukalliduse muutus kui ka fondihaldustasud ning kuuldused raha põlemise kohta ei vasta tõele. Kokkuvõttes on minu teise samba puhastootlus 931 eurot ehk 2,98%, mis ei ole küll suur, aga kõige olulisem on ikkagi teadmine, et teise sambasse paigutatud raha ei põle, vaid säilitab oma ostuvõime ja selle tootlus on suurem kui elukalliduse tõus. Ohuna tuleb siin aga selgelt välja öelda, et kui majandus peaks jahtuma ja aktsiaturud langusesse sattuma, siis need arvutused annavad sootuks negatiivsema tulemuse. Lahendusena võiksime mõelda sellele, kas oleks võimalik pensionifondides olevaid rahalisi vahendid majanduslanguse vastu (riiklikult) kindlustada vältimaks olukorda, kus pensionile jäämise ajahetkel võibolla ongi majandus langusfaasis, mis muudab aastakümnetega kogutud säästud väiksemaks. Kindlustamine on küll täiendav lisakulu, kuid aitaks suuri riske maandada.

Mis mulle seda analüüsi tehes veel silma jäi? Internetipangas kuvatakse rasvases kirjas lubadust, et minu pensionifondi hallatakse aktiivselt. Seda sõnumit lugedes eeldan, fondihaldurid kasutavad aktiivse haldajana minu raha parimal võimalikul viisil ja ostavad mulle minu raha eest parima hinnaga pensionifondi osakuid suurendades seeläbi minu teise samba väärtust. Teatavasti pensionifondi osakute hinnad on volatiilsed (maakeeli öelduna: hinnad igapäevaselt kõiguvad ülesse-alla) ning siin peab igal päeval tegema tarku otsuseid, millisel ajahetkel on õige hetk osakuid osta.

Tuvastasin ajavahemikul 2006-2018 iga kalendrikuu fondiosakute minimaalse hinnataseme ja maksimaalse hinnataseme ning arvutasin välja ka iga kuu keskmise hinnataseme. Seejärel kõrvutasin neid hindasid selle päeva hinnaga, mil mulle reaalselt osakuid osteti. Tulemuseks sain, et mulle on osakuid ostetud keskmisest kõrgema osakuhinnaga. Teemasse rohkem sisse minnes sain aru, et kahjuks pangapoolsed fondihaldurid ei saagi ise siin väga midagi teha, sest see, millal mulle osakuid ostetakse, see sõltub sellest, millal minu palga pealt makstavad maksud jõuavad maksuametisse ja sealt edasi on see juba maksuameti protsess, millal rahad lõpuks fondihalduriteni jõuavad, mille eest siis fondiosakuid igakuiselt ostetakse. Seega tuleks siin riigi poolt seda maksude liikumise ajalist protsessi hinnata ja muuta nii, et pensionifondide osakuid oleks võimalik edaspidi osta paremate hindadega võrreldes senitehtuga. Muide, seda analüüsi tehes hakkasid mulle silma teatud mustrid. Näiteks on pensioniosakute ühikuhinnad sageli madalamad kalendrikuu esimesel poolel ja kõrgemad kalendrikuu teisel poolel. Kui aga vaatasin, millal mulle on osakuid juurde ostetud, siis on nendeks kuupäevadeks valdavalt kuu teise poole kuupäevad. Siin ongi põhjus, miks mulle on keskmisest kõrgema osakuhinnaga pensionifondiosakuid ostetud. Arvutuslikult võiks minu portfellis täna olla 409 pensioniosakut rohkem juhul, kui mulle oleks ostetud keskmisest madalama hinnaga osakuid ja korrutades selle koguse tänase osakuhinnaga läbi, saan, et minu teine sammas oleks ligi 500 eurot suurem. Võibolla ei olegi see suur kaotus, aga see on vaid ühe inimese analüüs. Kui sarnased mustrid ilmnevad ka teistel, siis me räägime siin kümnete miljonite eurode suurustest summadest, mille võrra võiksid meie isiklikud pensionisambad täna suuremad olla.

Täiendavalt püüdsin internetipangast välja võtta teise samba haldustasude rahalised kulud eurodes, et hinnata, kas kuuldused väga suurtest tasudest vastavad tõele. Kahjuks aga sellist kuluaruannet paraku ei pakuta. Pensionivara haldustasu ehk valitsemistasu on fondivalitsejale makstav tasu fondi valitsemise eest. Valitsemistasu arvestatakse fondi turuväärtusest maha igapäevaselt ning selle võrra väheneb osakute väärtus ja seeläbi väheneb ka fondi tehtud sissemaksete ehk investeeringu koguväärtus. Samas, kui suured need haldustasud mul reaalselt ikkagi on olnud, seda ma internetipangast ei leia ning ka pangast üle küsides sellele küsimusele vastust ei saanud. Püüdsin seejärel enda teise samba fondivalitsemise kulud ise välja arvutada ja sain tulemuseks, et praeguseks hetkeks kogutud summa pealt on minu igapäevane fondihalduskulu 80 senti päevas. Jah, need kulud võiksid olla ju väiksemad, kuid samas olen olukorraga üldjoontes rahul, kuna teise sambasse paigutatud raha aegväärtust on suudetud hoida ja veidi ka kasvatada.  

Kokkuvõtvalt peamised järeldused ja ettepanekud pensionisüsteemi arendamiseks:

  • Teise sambasse paigutatud raha oma väärtust ei kaota ning väited, et raha põleb suure leegiga, ei vasta tõele. Fondi tootlus on katnud ära elukalliduse tõusu, fondihaldustasud ning kokkuvõttes on fondi puhastootlus väikeses plussis.  

  • Üle tuleks vaadata teise sambasse suunatavate rahaliste vahendite liikumise riiklik protsess ja leida paindlikumad lahendused, mille tulemusena oleks võimalik pensionifondi osakuid soodsamatel tingimustel osta ja teise samba tootlikkust seeläbi kasvatada.  

  • Fondihaldurite teenustasud võiksid olla seotud fondide tulemuslikkuse ja tootlikkuse näitajatega. Mida väiksem tootlus, seda väiksem võiks olla ka haldustasu määr. Nii tekitaksime fondihalduritele kohese motivatsiooni teise samba kvaliteeti ja tootlust meie jaoks veelgi rohkem kasvatada. Täna maksame haldustasu sõltumata sellest, missugune on teise samba tootlikkus. Riik peaks siin pankade ning fondihalduritega nõudlikum olema.

  • Teise samba aruandlust tuleks täiustada, lihtsustada ning paremini selgitada. Internetipangas võiks näha olla, kui suur on minu pensionivara puhasväärtus ja -tootlus arvestades ka elukalliduse mõju ning kui suured on minu teise samba haldustasud nii protsentides kui ka eurodes.

  • Tasub mõelda, kas ja kuidas pensionifondides olevaid rahalisi vahendid kindlustada ennetamaks olukorda, kus pensionile jäämise ajahetkel on majandus sattunud langusesse ja see muudab aastakümnetega kogutud säästud väiksemaks. Kindlustus aitaks seda riski maandada. Võimalus on ka pensioniea lähenemisel vahetada oma pensionifond väiksema riskisusega fondi vastu. Sellele teemale tasub igal juhul tähelepanu pöörata.

  • Pensionifondidesse regulaarset kogumist tuleks kindlasti jätkata ning sissemaksete suurused võiksid teise sambasse olla veidi suuremadki – ikka selleks, et kindlustunnet tuleviku ees suurendada. Riiklikult võiks edaspidi olla kaks paketti. Tänane pakett: kodanik 2% ja riik lisab 4% ehk kokku 6%. Aga lisaks võiks olla ka selline valikuvõimalus, et kodanik panustab 5% ja riik lisab samuti 5% ehk kokku 10%. Igaüks saaks valida, kumma paketi ta omale teise samba kasvatamiseks valib.

Lõpetuseks kutsun ülesse säilitama rahu, sest pensionifondid on ikkagi väga pikaajaline projekt ja siin ei saa tõmbetuulte käes umbropsu otsuseid teha. Meie pensionifondide ajalugu on väga üürike ja täna öelda, et see projekt on omadega läbikukkunud või vastupidi, taevani kiita – ei ole kummaksi otsest põhjust. Vaatame konstruktiivselt sellele teemale otsa ja arendame hoopis süsteemi edasi, sest kontrollarvutused näitavad, et teisel sambal on täitsa jumet.

Artikkel ilmus ka Eesti Päevalehes 12.03.2019

Lisa kommentaar

Email again: