Kommenteeri

Personaalne maksusüsteem

Eesti võiks olla maailmas esimene riik, kes arendab välja personaalse kodanikupõhise maksusüsteemi luues sellega hoopis uued võimalused inimeste heaolu ja jõukuse kasvuks. Ühtlasi parandaksime inimeste sotsiaalset vastutustunnet, suurendaksime tervelt elatud eluaastaid ja lõppkokkuvõttes leevendaksime probleemi, mis vaevab praktiliselt kõiki riike: elanikkond vananeb ja riik ei suuda kaugemas tuleviks maksta väärikat pensioni.

Mõistagi ainuüksi maksusüsteemi muutmisega me kõiki ühiskonna valupunkte korda ei ravi, aga omajagu võimalusi oleks meil igal juhul võimalik realiseerida ja ka tervele maailmale eeskujuna midagi täiesti uut luua, mis aitaks värskust ja uudsust tekitada aastakümneid ja aastasadu vanale maksu- ja majandusmudelile. Missugune uus lahendus võiks välja näha ja millele tugineda? Sellele küsimusele vastamisel selgitan esmalt veidi tausta.

Viimase paarikümne aastaga on Eestis välja arendatud arvestatav hulk erinevaid digitaalseid andmekogusid. Ametiasutustel on suurel hulgal teavet meie riigi kodanike kohta.

Mõned näited:

  • Maksuametil on ülevaade füüsiliste ja juriidiliste isikute maksulaekumistest. Olemas on töötajate register.

  • Äriregistris kajastuvad äriühingud, on teada omanikud ja tegelikud kasusaajad.

  • Ehitisregistris on elektroonne info ehitiste ja Maa-ameti geoportaalis maaüksuste kohta.

  • Maanteeamet tegeleb transportvara registripidamisega, olemas on tehnoülevaatuste ajalugu.

  • Politseil ja justiitssüsteemil kahepeale kokku on olemas teave isikute väärtegude, süütegude, kuritegude kohta.

  • Kaitseväel on olemas info, kes on läbinud ajateenistuse ja kes mitte.

  • Riigi infosüsteemides ja Eesti haridusasutustel on olemas ülevaade, kes, mida, millal ja kus õppinud on.

  • Tervishoiuasutustel on olemas info, kas kodanikud külastavad ennetavalt ja regulaarselt perearste.

  • Päästeamet omab infot, missugused kodud on tuleohutud, missugused mitte.

  • Riigil on olemas teave, missugused majapidamised omavad kasutusluba.

Seda loetelu võiks siinkohal veel jätkata, kuid mis selle loetelu mõte on? See olemasolev teave tuleb inimeste endi kasuks tööle panna. Tegu on niinimetatud suurandmetega, mida tuleks analüüsida, aga me ei tee seda täna. Me istume hetkel sõna otseses mõttes informatsioonihunniku otsas, mida me ei taipa rakendada, kuigi võiksime. Meie majandusteadlased ja -eksperdid koostöös erinevate riiklike institutsioonide esindajatega võiksid välja töötada täiesti uue ja maailmas unikaalse maksumudeli, mis on kodanikupõhine.

Uus personaalne maksusüsteem baseeruks kodaniku tublidusel. Justnimelt tublidusel, eeskujulikkusel, edasipüüdlikkusel. Missugustele tunnustele võiks üks tubli ja eeskujulik riigikodanik vastata?  

Mõned näited võimalikest tubliduse kriteeriumitest:

  • Kodanik on haritud;

  • Tal on töökoht;

  • Ta maksab ausalt makse;

  • Ta külastab regulaarselt perearsti hoides niimoodi oma tervise paremas korras ennetades haiguseid;

  • Tal puuduvad liikluseeskirjade rikkumised;

  • Tal puuduvad väär- ja kuriteod;

  • Tema kodu on tuleohutu ja varustatud suitsu- ning vingugaasianduritega;

  • Tema kodule on väljastatud kasutusluba.

Eeskujuliku kodaniku tunnuseid võib kirjeldada rohkemgi, kuid idee on selles, et tubli kodaniku riiklikud maksumäärad võiksid olla (oluliselt) väiksemad võrrelduna kodanikuga, kes iseendast ja ka teistest vähem hoolib. Maksumäärad on kõrgemad nendel, kes pidevalt rikuvad ühiskondlikke kokkuleppeid ja elavad oma elu vastutustundetumalt. Loodava personaalse maksumudeli igale kriteeriumile tuleb omistada teatud kaal, mis väljendub maksumäära suuruses. Toon näite. Oletame, et kodaniku kodu vastab tuleohutusnõuetele, kodule on väljastatud kõik vajalikud load ja litsentsid – sellisel juhul on koduomaniku maksukoormus 1% (ühe protsendipunkti)  võrra väiksem võrreldes nendega, kelle kodud kokkulepitud nõuetele ei vasta. Sarnaselt tuleks kalkuleerida ja omistada väärtused igale tubliduse kriteeriumile, mis personaalse maksumudeli valemisse fikseeritud saab. Ideaaljuhul, kui tublil kodanikul on kõik tingimused täidetud, siis võiks tema summaarne maksukoormus olla tänasega võrrelduna näiteks 10% (kümne protsendipunkti võrra) madalam. Kusjuures riigi kulutused eeskujulike kodanike teenindamiseks on oluliselt väiksemad. Miks? Sest eeskujulikku kodanikku ei ole vaja politsei või päästeametnike poolt korrale kutsuda, sest eeskujulik kodanik hoiab oma tervise ennetavalt korras ja järelikult ka haigekassa kulud on eeskujulike kodanike teenindamiseks väiksemad, eeskujulik kodanik on haritud ja edasipüüdlik, ta käitub liikluses ja elus üldisemalt ohutult, jne.

On selge, et selle kirjeldatud ettepaneku osas tekib kohe rünnakrühm, kes hakkab otsima vastuväiteid ja ettekäändeid, miks selline personaalne maksusüsteem ikka halb on ja et siin on suured riskid, et inimesed hakkavad riiki petma, maksusüsteem läheb liiga keeruliseks vms. Või siis esitatakse vastuargument, et selline personaalne maksusüsteem vähendab ühiskonnas solidaarust. Aga võibolla selline personaalsem riik just suurendab solidaarsust ja motiveerib ning võimaldab igal inimesel võtta vastutus ja õppida targemaks, püüelda edukamaks ja elada oma elu ohutumalt, sest iga inimene tunnetab personaalse lahenduse korral koheselt ja vahetult seda mõju, mille ta ise saab esile kutsuda püüeldes ja pürgides tublimaks.

Mõistagi peab ka uus loodav lahendus tagama inimväärse toimetuleku nendele, kellel objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik kõikidest eespool kirjeldatud kriteeriumitest osa saada. Kuid selline lähenemine, kus riik maksab kinni täiesti tervete ja võiks isegi öelda et noorte inimeste n.ö koduspassimise, siis selline majandamine ei ole pikaajalises vaates lihtsalt jätkusuutlik. Hetkel on tekkimas või juba tekkinudki olukord, kus inimesed süüdistavad riiki, et sotsiaaltoetused on madalad, maksumäärad kõrged, pension väike jne. Kes on süüdi? Ikka riik. Aga võibolla peaks igaüks ise peeglisse vaatama ja mõtlema, kuidas püüelda ja areneda edasi. Ja siin on riigil oluline roll luua vastav keskkond, mis soodustaks edasipüüdlikkust.

Esmase sammuna võiks valmistada personaalse maksusüsteemi n.ö prototüübi ja vaadata üle kõik täna juba riigile teada olevad andmebaasid. Nende andmete alusel saab luua kodanikupõhise maksumudeli testversiooni. Seejärel võiks selle mudeli anda kodanikele x-tee vahendusel testimiseks, kus igaüks saab näha, kuidas tema eluviisiga kooskõlas olev personaalne maksumudel päriselus võiks töötada ja mida igaüks peaks tegema ning oma elus muutma, et maksumäärad tema jaoks väheneksid. Kahtlemata tuleb uut mudelit enne rakendamist põhjalikult valideerida ja hinnata, kuidas see töötab ja missuguseid mõjusid see kaasa toob, kuidas riigieelarve maksukogumise eesmärkidele mõjub.

Paralleele võib tuua näiteks liikluskindlustuse lahenduse süsteemiga: kui oled eeskujulik liikleja ja ei ole põhjustanud avariisid, siis sinu kindlustusmaksed on madalamad võrreldes nende liiklejatega, kes nii hoolsad ei oska või ei taha või ei suuda olla – nende kindlustusmaksed on kõrgemad ja ka õigustatult. Analoogselt võiks ka personaalne maksusüsteem toimida.

Riik saaks anda väga tugeva signaali läbi personaalsema maksusüsteemi oma rahvale: kui oled haritud, hoolitsed regulaarselt oma tervise eest, maksad eeskujulikult makse, liiklust ei riku, kodu vastab tuleohutusnõuetele, sa ei ole vägivaldne ja üleüldse oled eeskujulik kodanik, siis riik tänab sind selle eest madalama maksukoormusega.

Artikkel ilmus ka 03.06.2019 Eesti Päevalehes

Lisa kommentaar

Email again: